II avalik kiri (12.20): koroona valehäire – Avalik Kiri

Põhjus, miks otsustasime teha uue avaliku kirja koroonakriisi vastutavatele isikutele on selles, et peavoolumeedias on tsensuur – faktikontroll suukorvistab igasugust infot, mis ei ole kooskõlas valitsuse seisukohtadega. Samal ajal valitsuses ja riigikogus puudub opositsioon, ent oponeerivat meediat ei lubata isegi valitsuse pressikonverentsile. Sama olukord valitseb kõikjal maailmas.

Lugupeetud daamid ja härrad!

Me täname teid 17.08.2020 antud vastuste eest meie „22. aprilli 2020 avalikule kirjale“. Me peame oma avalikke kirju uudseteks parlamendivälisteks impulsi- ja infoandjateks riigi jaoks parimate lahenduste leidmisel.

Loomulikult on meie rahva heaolu ja tervis meie südameasjad. Rahvuslikus kriisis tuleb jõud ja teadmised ühendada ning kriisijuhid peavad tegutsema koos kõrgeima riigivõimuga ja mitte ühiskonda lõhestama. Otsuseid ei tohiks teha rahvast eraldi. Et vältida segiajamist meie esimese, aprillikuise avaliku kirjaga, algavad meie selle kirja küsimused Rooma numbriga II.

Loomulikult jätame endale õiguse käsitleda täiendavalt teie vastuseid, mis te andsite meie aprillikuises avalikus kirjas esitatud küsimustele, sest nendest sai välja lugeda, et suurem osa kevadel kasutusel olnud meetmeid võeti vastu ilma tungiva vajaduseta ning suures osas lihtsalt seetõttu, et „teised tegid ka“.

Üldine sissejuhatus ning kohustuste ja vastutuse meeldetuletus koroonakriisi juhtidele, ekspertidele ja ametkondadele Eestis

Me võtame teadmiseks, et Eesti vastutajad tuginevad oma vastustes ja tegevustes pea eranditult niinimetatud COVID-19-PCR-testide tulemustele ja andmetele ning põhjendavad nendega kõike. Me juhime teie tähelepanu sellele, et olulise informatsiooni varjamine ja üldise olukorra teadlik moonutamine on vastuolus riigi kohustusega anda elanikkonnale tõest informatsiooni.

Riigil ei ole õigust tekitada eksitavate avaldustega ja eelkõige oluliste faktide ja andmete varjamisega oma elanikkonnas ebakindlust ja põhjustada pidevat hirmu. Selline oma rahva kohtlemine on ka vastuolus inimväärikuse austamisega ja riik on kohustatud andma oma kodanikele piisavalt informatsiooni, julgustama neid ise vastutust võtma ja rahustama neid, selle asemel, et külvata igapäevaselt laiades elanikkonna hulkades suurt hirmu.

Lisaks nõuab põhiseaduses sätestatud õigus inimväärikusele nakkusolukorra täielikku, objektiivset ja õiget avalikustamist. Seda kõike aga siiski ei ole. Pigem kuuleme ja loeme juba kuid iga päevaga kasvavatest nakatunute arvudest ja sellest, et oleme taas katastroofi lävel.

Nakkuste kaitse seadused kohustavad kohalikke pädevaid terviseameteid koguma hoolikalt andmeid edasikanduvate haiguste kohta, neid haigusi tuvastama ja jälgima. Alles siis tohib võtta kasutusele vajalikke tõkestamismeetmeid, kuid seda vaid haigete, haiguskahtlusega isikute, võimalike nakatunute või viirusekandjate suhtes. Ükski nakkuste kaitse seadus ei luba rakendada üleriigilisi meetmeid 99,9% terve elanikkonna suhtes. Terve inimene ei ole nakkusrisk!

Tervetele inimestele karantiini kehtestamine, kelle COVID-19-PCR-testi (mitte viirustesti) tulemus on positiivne, on põhjendamatu vabaduse võtmine. Isiku vabadus on aga puutumatu.

Üheski nakkuste kaitse seaduses ei ole õiguslikku alust tervetele inimestele päevade või nädalate pikkuse karantiini kehtestamiseks. COVID-19-PCR-testid võimaldavad tuvastada ainult genoomi, see tähendab geneetilist materjali – see ei ole karantiinile seaduslikuks aluseks. See info on kirjas juba testide tootja lisatud kirjelduses.

Riik on kohustatud kaitsma oma kodanike tervist, mistõttu on ennetavate meditsiiniuuringute lõpetamine ja vähendamine ning operatsioonide edasilükkamine, et hoida haiglakohti olematute COVID-19-patsientide jaoks, elanikkonna tervise suhtes jäme rikkumine. Jäme rikkumine on ka antibiootikumide ja teiste retseptiravimite väljakirjutamine ilma patsiendi põhjaliku läbivaatuseta.

Üldise maskikohustuse kehtestamine ka tervetele inimestele on üldise isikliku õiguse rikkumine. Seda põhjusel, et vabas demokraatlikus riigis tohivad kõik inimesed vabalt otsustada, kas ja kuidas nad kaitsevad end haiguste ja teiste eluriskide vastu. Väide, et maskide kandmisega kaitseme me oma kaasinimesi, on arvestades tegelikke haigus- ja surmajuhtude arve, solidaarsuse mõiste kuritarvitamine. Võimalike karistuste kehtestamise ja sunnirahade määramine oleks seega sund.

Lastele ja noortele maskikohustuse kehtestamine tähendab nende keha kahjustamist ning hoolealuste väärkohtlemist õpetajate ja koolijuhtide poolt. Sest puuduvad teaduslikud tõendid maskide tegeliku kasu kohta, otse vastupidi. Maskide pidev kandmine põhjustab eelkõige lastel – aga ka täiskasvanutel – peapööritust, keskendumishäireid, õhupuudust ja ebameeldivaid nahaärritusi.

Üleskutse mõista maskita inimesed hukka on kriminaalkuritegu, sest terved inimesed ei ohusta elanikkonda, nad on „süütud“. Süütute inimeste tagakiusajad riskivad vanglakaristusega.

Esinemisnäitaja kehtestamine – nt 50/100 000 – rikub omavoli keeldu. Meede on omavoliline, kui see on olukorra jaoks, mida sellega püütakse ohjata, tegelikult ja üheselt ebakohane.

Riikliku ulatusega epideemia ilma kindla teadusliku põhjenduseta

Tänaseni ei ole Eesti vastutajad esitanud veel ühtegi meditsiinilist ega teaduslikku tõendit, et COVID-19 puhul on Eestis tegemist riikliku ulatusega epideemiaga/pandeemiaga. Kõige olulisemate epidemioloogiliste näitajate – levimuse, esinemissageduse, suremuse ja surmavuse – hoolika ja korrektse esitamise korral ei ole sellised järeldused isegi osaliselt lubatud. Eesti vastutavate isikute poolt avaldatud ametlikud statistilised andmed ei anna mingil viisil alust nendeks epidemioloogilisteks järeldusteks. Seetõttu on arusaamatu, milliste meditsiiniliste ja teaduslike andmete alusel Eesti vastutavad isikud tuvastasid selle „epideemia“ või mille alusel nad seda jätkuvalt teevad.

Arvestades 2020. aasta kevadise sulgemise ulatuslikke majanduslikke, sotsiaalseid ja meditsiinilisi tagajärgi, peame me juba „epideemia tuvastamist“ ilma teaduslike põhjenduste ja kaalutlusteta seadusevastaseks. Igal juhul ei järeldu „epideemia“ väide avaldatud ravijuhtude arvust ja suremusest Eestis. Me pöördume selle juurde veel meie järgnevalt esitatud küsimustes tagasi.

Vaadeldes lähemalt nakkuste kaitse seadusi ja meditsiiniajalugu, näeme, et nakkuste kaitse seadus ei anna õiguslikku alust kogu elanikkonda puudutavateks drastilisteks piiranguteks. Eelkõige ei näe nakkuste kaitse seadused ette karantiini tervetele inimestele. Isoleerida tuleb vaid need inimesed, kellel on näiteks kopsukatk või hemorraagiline palavik.

Nakkuste kaitse seadused ei näe ka ette kaupluste, koolide, lasteaedade, spordirajatiste või kultuuriasutuste ja traditsiooniliste rajatiste sulgemist ning traditsiooniliste pühade nagu näiteks jõululaatade keelamist, mis ei kujuta endast ohtu tervisele. Mitte kunagi varem ajaloos ei ole haiguste ja epideemiate tõrjumiseks pandud peaaegu kogu elu ja majandust kinni. Haiguste, pandeemiate ja epideemiate tõrjumiseks jälgiti pigem haigeid ja isoleeriti need vajadusel. Kuid kunagi ei isoleeritud kogu elanikkonda.

Ainsa põhjendusena on välja toodud viiruse väidetav kiire levik, sellega seotud väidetav suur surmaoht ja SARS-CoV-2-viiruse põhjustatud tervishoiusüsteemi ülekoormamine. Ühtki neist ei ole juhtunud. Kõik prognoosid, mis ennustasid Eestis tuhandeid surnuid, on osutunud valeks. Sellest hoolimata esitatakse Eesti rahvale jätkuvalt valesid prognoose, et rahvas lepiks põhjendamatute meetmetega.

Samal ajal varjatakse elanikkonna eest nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka paljude rahvusvaheliste arstide ja teadlaste poolt välja toodud olulisi fakte ja järeldusi, kuigi need teadmised aitaksid inimesi rahustada ja olukorda leevendada.

Ebaõige ja moraalivastane teave

Kui haiglad, laborid ja arstid varjavad oma patsientide või klientide eest olulisi fakte ja aspekte, tuleks neil arvestada tohutute kahjunõuetega ja tahtliku tegevuse puhul isegi kriminaalkorras karistamisega.

Äritegevuses tähendab olulise teabe varjamine eksitamist ja seda võib karistada rahatrahvi või isegi vanglakaristusega. Lisaks sellele oleksid ettevõtted – nagu näiteks laborid – kohustatud hüvitama COVID-19-PCR-testidega põhjustatud kahju.

See puudutab eriti ka riiklikke asutusi, kes reklaamivad uudset, pikaajaliste kõrvalmõjude suhtes testimata ja ohtlikku mRNA-COVID-19-vaktsiini. Kuna epidemioloogilised andmed viitavad Eestis juba niinimetatud karjaimmuunsuse tekkele, tuleb pidada niisugust ohtlikku vaktsineerimist enam kui ebavajalikuks.

COVID-19-PCR-testi diagnoosimiseks sobimatus on tõestatud. Sellel testil on märkimisväärne veamäär ja eelkõige ei sobi see tegelike infektsioonide tuvastamiseks. Seadus keelab tuua turule meditsiinitooteid, kui jäetakse vale mulje, et edu võib kindlalt oodata. Selline rikkumine on isegi rahvusvaheliselt karistatav.

Eksitamine tõeste faktide varjamise teel vastab lõpuks pettuse kuriteokoosseisule, kui seda tehakse eesmärgiga saada endale või kolmandale isikule ebaseaduslikke rahalisi eeliseid. Eesti vastutajate tegevus sadade tuhandete kasutute COVID-19-PCR-testide ja miljonite sama ebavajalike vaktsiiniannuste vahendamisel liigub selles suunas.

Me loodame, et Eesti koroonakriisijuhid, eksperdid ja ametiasutused on teadlikud oma vastutusest, et pandeemia/epideemia jätkamisel ilma teadusliku aluseta on nad süüdi Eesti rahva ees ja peavad seega hüvitama täielikult tekitatud kahju. Lühikeses kuni keskpikas perspektiivis võib teid või Eestit tabada miljarditesse ulatuvate nõuete – ka Ameerikast tulevate nõuete – laine.

Me oleme seisukohal, et COVID-19 puhul on tegemist Eesti tervishoiu ajaloo kõige suurema valehäirega.

Nüüd meie küsimuste juurde.

II. 1. Teie poolt 1. ja 2. laine liitmine: andmete puudulik esitamine, vähene informatiivsus ja eksitavad andmed ametlikul koroonastatistika veebilehel „Koroonaviiruse andmestik“. (1)

Wikipedia ütleb: „Epideemia on ühesuguse põhjusega haigusjuhtude ajaliselt ja ruumiliselt piiratud suurenenud esinemine inimpopulatsioonis ja vastab seega haiguse suurele puhangule.“ (2) Nagu te tekstist näete, ei võeta epideemia teaduslikul määramisel aluseks PCR-testi positiivseid tulemusi, vaid arvesse lähevad lõpuks ainult haigusjuhtumid või ka surmajuhtumid. Me tuleme selle juurde järgnevalt veel tagasi, kui palume teil tõestada riikliku pandeemiat meditsiinilis-teaduslike andmetega (loomulikult ilma testideta). Sellest hoolimata püüate te oma koroonastatistikaga jätta muljet, et inimene, kelle test oli aprillis positiivne (ei olnud ei nakatunud ega haige), kujutab endast üldsusele mingit ohtu ka veel novembris. Sellel ei ole mingit alust ja see ei ole vähimalgi määral tõsiseltvõetav. Teie väidete kohaselt liidate te kevadistele testitulemustele sügisesed tulemused. Sellega moonutate te teadlikult statistikat, et inimestel tekiks ohtlikum ja hirmutavam üldmulje. Statistiliselt vaadates oleks see sama, kui te liidaksite kokku kahe erineval ajal toimunud jalgpallimängu tulemused. Sellist ebausaldusväärset tegevust ei saa kuidagi õigustada ega vabandada.

II. 1.1. Kas teie arvates on niinimetatud 1. laine ja 2. laine lihtne liitmine andmete korrektne esitamine?

II. 1.2. Kas ei oleks õige vaadelda 1. lainet ja 2. lainet eraldi?

II. 1.3. Kas te kasutate sellist andmete esitust paralleelselt ka hooajalise gripi puhul? II. 1.4. Kas te teete statistikas vastavad muudatused või parandused?

II. 2. Puuduvad andmed valepositiivsete testide kohta: andmete puudulik esitamine, vähene informatiivsus ja eksitavad andmed ametlikul koroonastatistika veebilehel „Koroonaviiruse andmestik“. (1)

Kõikidel kasutuses olevatel COVID-19-PCR-testidel on veategur ja nad annavad valesid tulemusi. Ka Edward Laane, Kuressaare haigla ravijuht, on juba mitu korda viidanud sellele, et Eestis on 1-2% testide tulemustest valepositiivsed. (2) Teie statistikas ei leia me kuskil mingeid andmeid selle kohta, et oleks arvestatud testide valepositiivsete tulemustega.

Katkend prof. dr. rer. nat. Karina Reissi ja prof. dr. med. Sucharit Bhakdi raamatust „Koroona valehäire“, leheküljed 21, 22 ja 23, kirjastuse Reval-Buch nõusolekul:

„Kommentaarid laboritevahelise 340 grupi SARS-CoV-2 viiruse genoomi tuvastamise kohta” 3. juunil 2020. aastal avalikustati Saksamaal INSTAND’i poolt läbi viidud uuring Covid-19 testide kohta (3) koostöös maineka Charité viroloogia instituudiga, mis on samal ajal ka rahvusvaheline koroonaviiruste nõustamislabor. Uuringusse kaasati 463 laborit ja kuna prof dr Christian Dorsten (Charite Berlin) COVID-19 testi loojana uuringu tegemisel ka kaasa lõi, on see uuring väga mõjukas ja väärtuslik. Veel kompetentsemalt.

Uuringu käigus selgus nii mõndagi, aga eriti oluline on olukord, et isegi, kui COVID-19 testidel on ainult imeväike valepositiivsete ja valenegatiivsete osakaal, siis selle mõju statistikale ja seeläbi järgnevatele poliitilistele otsustele on ülisuur. Saksamaal läbi viidud testide puhul jõuame me laborites (463) keskmiselt 1,8% valepositiivse tulemuseni. Selle arvutas uuringu käigus välja Saksa matemaatik Klaus Pfaffelmosel.“ (4)

„Lihtsalt öeldes tähendab see, et 100 000 läbiviidud testi puhul inimeste seas, kes pole nakatunud, kellel pole sümptomeid ja kes ei nakata teisi inimesi, on keskmiselt 1800 inimest valepositiivsed „koroonasse nakatunud”.

“Isegi, kui mõnes regioonis on SARS-CoV-2 viirus täielikult kadunud, võime seal saada veel 1800 positiivset testi 100 000 elaniku kohta. Seetõttu levib ka pandeemia statistikas aina edasi. Seda kutsutakse laboripandeemiaks – või heaks ärimudeliks.”

Seega, täiesti SARS-Cov-2 vabal alal leidub statistikas ikka ja jälle „juhtumeid”. Ja mida rohkem teste tehakse, seda rohkem tõuseb jälle juhtumite (mitte nakatunute, mitte haigestunute) arv statistikas. Kuid tegelikult on viirusevabas regioonis tegu ainult valede testitulemustega.

Selliselt piisaks näiteks 2778 testist, et saada 50 nakatunut 100 000 elaniku kohta (eksimisvõimalus on 1,8%). Need 50 nakatunut võetakse faktiliselt COVID-19-st vaba elanikkonna hulgas uute piirangute määramise aluseks.

Niinimetatud „teine laine”, mida härra Kadai prognoosis, saab igal ajal tekkida, kui me suurendame kvantitatiivselt tehtud testide arvu ja seeläbi kutsume selle laine kunstlikult esile.”

Eestis moodustavad praegu positiivsed testid 2,1% testide üldarvust. Kui me lahutaksime nüüd Saksamaal saadud veateguri 1,8% alusel maha valepositiivsed tulemused ja korrigeeriks veel tulemust mitu korda testitud inimeste arvu järgi ning eristaks 1. ja 2. laine, mis jääks sellisel juhul veel teie pandeemiast järele?

Küsimused:

II. 2.1. Kas Eesti vastutajad teavad, et COVID-19-PCR-testid on vigased?

II. 2.2. Millal ja kes on neid kontrollinud?

II. 2.3. Kas Eesti vastutajad saavad välistada, et COVID-19-PCR-testid ei anna valesid tulemusi?

II. 2.4. Kas Eesti vastutajad teavad, kui suur on Eestis kasutatavate testide keskmine veategur?

II. 2.5. Missuguse tootja erinevaid COVID-19-PCR-teste kasutatakse Eestis?

II. 2.6. Miks ei leiame me ametlikust statistikast kuskilt informatsiooni COVID-19-PCR-testide veateguri kohta?

II. 2.7. Kas Eesti vastutajad ei pea sellise informatsiooni kodanikele ja testitud inimestele esitamist vajalikuks?

II. 2.8. Missugused järeldused teete teie Saksa uuringust, mille käigus saadi 463 labori andmete alusel valepositiivsete testide määraks 1,8%?

II. 2.9. Kas Eesti vastutajad mõistavad, et 1,8% veateguri korral määratakse 100 000 tehtud testi puhul 1800 inimest ilma põhjuseta karantiini ja neil tuleb seetõttu leppida sissetulekute märkimisväärse vähenemisega?

II. 2.10. Kas Eesti vastutajad mõistavad, et veateguri tagajärjeks on valed poliitilised otsused ning terviseameti ja poliitikute valed otsused?

II. 3. Niinimetatud COVID-19-PCR-testide vale kasutamine, vale tõlgendamine ja eksitavad andmed nende kohta.

Eestis avalikult ilmuvates materjalides jäetakse mulje, et COVID-19-PCR-testiga testitakse viirust. Viitame teie veebilehe pealkirjale „TESTIMINE KOROONAVIIRUSE SUHTES“ ja seal olevale informatsioonile „Kuidas, keda ja miks testitakse koroonaviiruse suhtes?“ (5) Kuid COVID-19-PCR-test ei testi üldse SARS-CoV-2 viirust, see test ei ole selleks üldse võimeline. Test püüab muuta ainult genoomi, geneetilise massi (RNA) molekule nähtavaks. Põhimõtteliselt peaksid Eesti vastutajad olema teadlikud ka sellest, et COVID-19-PCR-testi tulemused ei saa üldse näidata viirusnakkust, sest vastasel korral räägiksite te nakatunutest ja mitte ikka ja jälle ainult juhtumitest. Seetõttu on meile arusaamatu, kuidas lähtuvad Eesti vastutajad sellest, et positiivsete testitulemuste korral on tegemist nakatunutega ja negatiivsete tulemuste puhul nakatumata inimestega. PCR-testi tulemused ei anna selle kohta mingit informatsiooni.

Kary B. Mullis, PCR-testimismeetodi leiutaja, räägib oma testist järgmises 3:56 minuti pikkuses videolõigus:

„PCR-testis, kui seda õigesti teha, võib leida pea kõike igas inimeses … kui on võimalik üksikuid molekule paljundada nii kaua, kuni saadakse midagi mõõdetavat – mida PCR-test suudab … sest on vaid väga vähe molekule, mida ei ole vähemalt üht organismis … PCR-test võimaldab sul võtta millestki imepisikese koguse, muuta see mõõdetavaks ja esitada seda siis nii, nagu see oleks TÄHTIS … PCR-test EI näita, kas keegi on haige või kas see, mis leiti, võiks sind tegelikult kahjustada.“

Katkend raamatust „Koroona valehäire“, leheküljed 19 ja 20, kirjastuse Reval-Buch nõusolekul:

„PCR-testidega ei ole lihtsalt võimalik tuvastada paljunemisvõimelist viirust.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses on nakkustekitajaks ainult paljunemisvõimeline viirus. Massiliselt tehtud PCR-testid ei näita infektsiooni, vaid ka minimaalse SARS-CoV-2 geneetilise materjali olemasolu. See ei näita nakkushaiguste tõrje seaduses sätestatud paljunemisvõimelise viiruse olemasolu, PCR-testi positiivne tulemus ei tõesta veel Covid-19 infektsiooni! See asjaolu on vaieldamatu ja korduvalt kinnitatud:

Kaheldav on, kas Eestis mõni vastutav isik on üldse lugenud COVID-19-testi infolehel olevaid selgitusi ja kasutuseesmärki. Ainuüksi firma Roche, „cobas” testide tootja, tooteinfo 4. lehel on punktis „Kasutuseesmärk” rohkelt olulist informatsiooni:

„Positiivsed tulemused näitavad SARS-CoV-2 RNA olemasolu, kuid mitte ilmtingimata edasikanduva viiruse olemasolu.”

„Negatiivsed tulemused ei välista SARS-CoV-2 viirusnakkust ja neid ei tohi kasutada ainsa alusena patsiendi raviks või edasiste otsuste tegemiseks.”

„Negatiivseid tulemusi tuleb alati vaadelda koos patsiendi kliiniliste sümptomite ja haiguslooga ning epidemioloogiliste andmetega.”

Loeme Mainzi Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia instituudi (Institut für medizinische Mikrobiologie der Universität Mainz) avaldatut:

„Positiivne PCR-tulemus ei tõenda paljunemisvõimelise nakkuse või püsiva koosluse olemasolu, kuna PCR-test ei tee vahet paljunemisvõimelistel ja paljunemisvõimetutel organismidel.”

Saksamaal asuv Science Media Center kirjutab selle kohta: „PCR-test näitab viiruse geneetilise materjali olemasolu proovis, seega ei reageeri test mitte ainult paljunemisvõimelisele viirusele, vaid ka selle jääkidele.”

Otse öeldes tähendab see: positiivne COVID-19-PCR-test ei tähenda „JAH, testitud inimene on nakatunud“ ja negatiivne COVID-19-PCR-test ei tähenda „EI, testitud inimene ei ole nakatunud“. Samuti on selgelt öeldud, et testi tulemust ei saa kasutada haiguse diagnoosimiseks ja edasiste otsuste tegemiseks. Epidemioloogiliste andmete hindamise ja otsuste tegemise seisukohalt on sellised mittemidagiütlevad testid kasutud.

Saksamaalt on pretsendent, et Robert Kochi Instituudi töötaja on samuti partner firmas, mis tegeleb koroonatestimisega. Ilmselge huvide konflikt on saanud kajastust ka Saksamaa meedias (19).

Muide, saksa-ameerika tippadvokaat Dr. Reiner Fuellmich, kes on tuntud Deutsche Banki ja VW vastaste korruptsiooniprotsesside poolest ning on Saksamaa koroona uurimiskomitee liige, (7) tegi kindlaks, et COVID-19-PCR-testi leiutaja Berliini Charité (Saksamaa) professor Christian Dorsteni käsutuses oli testi arendamisel ainult SARS-CoV, see tähendab vana ja juba tutnud koroonaviirus, mida ta ka kasutas. Seetõttu tuvastab COVID-19-PCR-test loomulikult ka vanemaid koroonaviiruseid.

Kui Eesti vastutajad lõpetaksid täna COVID-19-PCR-testide tegemise, oleks pandeemia homme läbi!

Küsimused:

II. 3.1. Miks jätavad Eesti vastutajad elanikkonnale teadlikult mulje, nagu testitaks COVID-19-PCR-testiga viirust ehk SARS-CoV-2?

II 3.2. Miks ei tehta Eestis SARS-CoV-2-viiruse teste?

II. 3.3. Kas Eestis on üldse kordagi üheski laboris SARS-CoV-2-viirust isoleeritud?

II. 3.4. Missugustel Eesti laboritel on üldse SARS-CoV-2 isoleerimiseks vajalik bioloogiline kaitseaste?

II. 3.5. Mitu laborite kaitseastet on Eestis ja missugune kaitseaste on nendel laboritel, mis teevad Eestis COVID-19-PCR-teste?

II. 3.6. Epidemioloogias ei ole PCR-tulemustel tähtsust, erialakirjanduses puuduvad igasugused viited sellele. Miks kasutavad Eesti otsustajad neid mittemidagiütlevaid testitulemusi otsuste tegemisel?

II. 3.7. Kas ajalooliselt on Eestis kunagi varem kasutatud PCR-teste epideemia/pandeemia põhjendamisel?

II. 3.8. Kas Eesti vastutajad saavad välistada, et COVID-19-PCR-test ei tuvasta juba tuntud koroonaviiruseid?

II. 3.9. Kas Eestis kasutatavatel COVID-19-PCR-testidel peab olema kasutusluba või tuleb need ainult registreerida?

II. 3.10. Missugust meditsiinitoote seadust tuleb COVID-19-PCR-testide puhul kohaldada?

II. 3.9. Kas Eestis kasutatavate COVID-19-PCR-testide puhul on tegemist meditsiiniliselt kontrollitud, valideeritud testidega?

II. 3.10. Missugune sõltumatu asutus kontrollis COVID-19-PCR-teste?

II. 3.11. Kas COVID-19-PCR-testi puhul on võimalik kindlaks teha, kas testitud inimesel on viirus, kas ta on haige, kas tuvastatud viirus on testitud inimese jaoks ohtlik või surmav?

II. 3.12. Millist rolli mängivad positiivsed testid? Eestis võiks olla ka 1 000 000 positiivset testitulemust, kui siis aga keegi poleks raskemalt haige kui tavalise gripi puhul ja rohkem surmajuhtumeid ka ei esine, siis mis on selle tulemus?

II. 3.13. Millal kavatsevad Eesti vastutajad lõpetada kasutute ja kallite testide tegemise?

II. 3.13. Miks tehakse teste ainult COVID-19 tuvastamiseks ja ei tehta teste ka teiste hooajaliste gripiviiruste tuvastamiseks?

II. 3.14. Kui palju raha on Eesti riik juba kulutanud COVID-19-PCR-testide tegemisele?

II. 3.15. Kui palju maksab üks test?

II. 3.16. Kas riiklikud organisatsioonid, parteid või vastutavad eksperdid või kriisijuhid saavad laboritelt tasusid või honorare või on neil nõustamislepingud?

II. 3.17. Kas arstid või haiglad saavad laboritelt või Haigekassalt vahendatud testitavate klientide eest tasu?

II. 3.18. Mis saab enam kui 250 000 Eestis testitud inimese COVID-19-PCR-testi geneetilisest proovist? Kas need hävitatakse, kas neid kasutatakse edasi, antakse kellelegi edasi või müüakse maha?

II. 3.19. Missuguse nõusoleku annavad testitud inimesed COVID-19-PCR-testide tegemisel oma geneetilise materjali suhtes?

II. 3.20 Kas te olete kursis, et Reiner Fuellmich ütleb, et COVID-i puhul on tegemist ajaloo suurima inimkonnavastase kuriteoga (23) ning tema eestvedamisel on Saksamaal kohtusse kaevatud selles pettuseskandaalis osalenud võtmeisikud ja organisatsioonid. Fuellmichiga on liitunud või liitumas mitmed advokaadid üle maailma, sh ka Eestist.

II. 4. COVID-19-ga seotud haiglaravi ühekülgne vale tõlgendamine ja eksitavad andmed.

COVID-19-PCR-testide positiivsed tulemused ei võimalda saada informatsiooni selle kohta, kuidas meie tervishoiusüsteem tuleb pandeemiaga toime. Määrava tähtsusega on olukord haiglates. Kummalisel kombel annate te Eesti inimestele üldisest olukorrast ainult ühekülgset ja moonutatud teavet. Nii on veebilehe „Koroonaviiruse andmestik“ ametliku statistika kohaselt 06.11.2020 seisuga viimase ööpäeva jooksul haiglaravil 241 inimest, kuid seda ilma andmeteta selle kohta, kui palju on haiglates üldse patsiente ravil. Te jätate mulje, nagu ainus eksisteeriv haigus oleks COVID-19. Ei mingeid võrdlusandmeid ega eristust, kui palju on üldosakondades haiglaravil koroonaga patsiente ja kui palju koroonata patsiente, kui palju on intensiivraviosakondades koroonaga patsiente ja koroonata patsiente. Samuti puuduvad võrdlusandmed selle kohta, kui palju on sesoonse gripiga või kopsupõletikuga patsiente võrreldes COVID-19 patsientidega. Ning ei midagi selle kohta, kui suur on tervishoiu üldkoormus, ei mingit informatsiooni konkreetse ravi ja ravimeetodite kohta. Samuti puuduvad võrdlusandmed tervishoiusüsteemi koormuse kohta rasketel gripiaastatel 2017 ja 2018.

Saksamaal esitavad haiglad neid andmeid igapäevaselt. Näiteks München Perlachis asuva Helios Klinik‘u andmed:

Küsimused:

II. 4.1. Miks ei anna te Eesti inimestele ülevaadet tervishoiusüsteemi koormusest? Seda oleks võimalik väga lihtsalt teha (vt eelnevat Helios Kliniku näidet).

II. 4.2. Mitu koroonaga patsienti ja mitu koroonata patsienti on 2020. a viibinud üldosakondades haiglaravil ja mitu päeva on nad keskmiselt haiglas viibinud?

II. 4.3. Mitu koroonaga patsienti ja mitu koroonata patsienti on 2020. a viibinud intensiivraviosakondades haiglaravil ja mitu päeva on nad keskmiselt haiglas viibinud?

II. 4.4. Missuguseid ravimeetodeid kasutatakse koroonapatsientide ravimisel üldosakondades?

II. 4.5. Missuguseid ravimeetodeid kasutatakse koroonapatsientide ravimisel intensiivraviosakondades?

II. 4.6. Kuidas te teete statistikas vahet sesoonse gripi ja COVID-19 patsientide sümptomite vahel ja kus me leiame selle statistikast?

II. 4.7. Palun andke meile ülevaade üldosakondades ja intensiivraviosakondades viibinud patsientide arvude kohta gripiaastatel 2017 ja 2018 ning nende võrdlus 2020. a, koos koroonaga ja ilma koroonata.

II. 4.8. Miks räägivad Eesti vastutavad isikud eranditult ainult koroonaviirusest, kuigi ravi vajavate patsientide ega surmajuhtumite arv ei anna põhjust selliseks eristaatuseks?

II 4.9. Miks esitavad valitsuse Covid-19 teadusnõukoja liikmed ja valitsuse liikmed inimestele valeandmeid (sh Irja Lutsar ja Tanel Kiik saates „Pealtnägija“ 11.11.2020) (20, 21)

II 4.10. Valitsust nõustavad ja mõjutavad teadlased, nagu Krista Fischer ja Mario Kadastik on korduvalt oma viiruse leviku mudelitega eksinud isegi 50-kordselt. Miks endiselt küsitakse nõu samadelt teadlastelt? (24)

II. 5. Teaduslik põhjendus ja tõendid epideemia/pandeemia kohta Eestis

Nagu me sissejuhatuses juba mainisime, ei ole avaldatud tekstides toodud teaduslikke tõendeid selle kohta, et Eestis on tegemist epideemiaga/pandeemiaga. Epidemioloogilisi näitajaid – levimust, esinemissagedust, suremust ja surmavust – ei ole võimalik kuskilt leida.

Ametlik veebileht „Koroonaviiruse andmestik“ märgib, et 2020. aastal on koroonasse surnud tänase seisuga kokku 75 inimest. Mari-Anne Härma, terviseameti juhi endine kohusetäitja, ütles 30.09.2020 intervjuus (11), et koroonasse on surnud ainult 17 inimest. Intervjuu toimumise aja seisuga seostas statistika 64 inimese surma koroonaviirusega. 30.06.2020 ametliku statistika kohaselt olid 63 surmajuhtumit koroonaviirusest põhjustatud. Isegi teie ametlike andmete kohaselt on perioodil 30.06.2020 kuni 06.11.2020 (enam kui 4 kuud), surnud koroonasse kokku ainult 12 inimest.

Küsimused:

II. 5.1. Me soovime 2020. a oktoobri kohta koroona levimuse andmeid arvudes ja protsentides ning nende näitajate arvutusaluseid.

II. 5.2. Me soovime 2020. a oktoobri kohta koroona esinemissageduse andmeid arvudes ja protsentides ning nende näitajate arvutusaluseid.

II. 5.3. Me soovime 2020. a oktoobri ja kogu 2020. aasta kohta koroona suremuse andmeid arvudes ja protsentides ning nende näitajate arvutusaluseid.

II. 5.4. Palun esitage meile tõendid SARS-CoV-2 suurema ohtlikkuse kohta võrreldes sesoonse gripi lainetega.

II. 5.5. Palun esitage meile andmed märgatavalt suurema suremuse kohta võrreldes Eesti sesoonse gripi tippaastatega. Jaotises „Surmajuhtude esialgsed registreerimisandmed registreerimiskoha ja -kuu järgi“ toodud andmete kohaselt suri rasketel gripiaastatel 2017 ja 2018 võrreldava perioodi jooksul rohkem inimesi kui 2020. aastal, mis on koroonapandeemia aasta. Kas need andmed on tõesed?

			Jaanuar	Veeb.	Märts	Aprill	Mai	Juuni	Juuli	Kokku
2016	Kogu Eesti	Surmad	1337	1378	1346	1247	1323	1148	1091	8870
2017	Kogu Eesti	Surmad	1708	1409	1385	1148	1390	1155	1161	9356
2018	Kogu Eesti	Surmad	1490	1426	1538	1419	1248	1119	1226	9466
2019	Kogu Eesti	Surmad	1575	1167	1249	1281	1303	1115	1327	9017
2020	Kogu Eesti	Surmad	1363	1265	1405	1326	1293	1178	1256	9086

II. 5.6. Mitu inimest on tänase seisuga Eestis tegelikult koroonasse surnud, inimest, kellel oli meditsiiniline COVID-19 haiguskulg ja kelle puhul ei olnud postuumselt tehtud COVID-19-PCR-test ainus alus surmapõhjuse määramiseks?

II. 5.7. Kas Eestis tehakse veel postuumselt COVID-19-PCR-teste?

II. 5.8. Missuguste teiste haiguste puhul tehakse Eestis veel PCR-teste surmapõhjuse määramiseks?

II. 5.9. Kas Eestis on tehtud juba lahkamisi viraalse COVID-19 infektsiooni kohtumeditsiiniliseks tuvastamiseks?

II. 5.10. Kui ei, siis miks? Kas epideemia/pandeemia korral ei ole see vajalik?

II. 5.11. Millal hakatakse Covid-19 patsiente ja surnuid eraldama patsientidest, kes on/olid küll koroonapositiivsed, ent tegelikult haiglas/surid muudel põhjustel? (31,32)

II. 6. Karjaimmuunsuse ehk rist-immuunsuse tekkimine Eestis

Karjaimmuunsus tähistab epidemioloogias nakkushaiguste vastase kaitse erilist vormi, mis tekib siis, kui suur protsent populatsioonist on näiteks nakkuse tõttu muutunud immuunseks, mille tulemusena vähenevad haigustekitaja levimisvõimalused populatsioonis. Tänu sellele tekib suurem kaitse ka inimeste jaoks, kes ei ole immuunsed.

Terviseameti ametlikud andmed kinnitavad, et rahvastiku suremus- ja haigestumisnumbrid käesoleval aastal on laias laastus samasugused nagu eelnevatel aastatel. Suremus on tegelikult isegi väiksem, mis tähendab, et ametliku statistika kohaselt ei ole Eestis mitte mingit liigsuremust ega haigestumist. See tähendab taas, et see väidetav pandeemia seisab ainult PCR-testide kampaania najal. Asümptomaatiline inimene ei ole haige inimene. Kokkuvõttes tähendab see seda, et isegi kui näiteks kevadel oli mingisugune suurem viirusepuhang, siis tänaseks on kahtlemata rahval tekkinud karjaimmuunsus, sest terviseameti enda statistika just seda näitab.

Küsimused:

II. 6.1. Millistele näitajatele toetudes otsustavad vastutavad isikud, et Eestis on karjaimmuunsus tekkinud?

II. 6.2. Miks tehakse jätkuvalt COVID-19-PCR-teste, kuid ei tehta suuremahulisi antikehade teste, mis annaksid oluliselt rohkem informatsiooni pandeemia kulgemise kohta ja võimaldaksid tuvastada tekkinud karjaimmuunsust?

II. 6.3. Kas on tõsi, et viroloogias pole kunagi olnud teist lainet, kuna populatsioonil on juba esimese laine ajal tekkinud antikehad? Nii toimib meie immuunsussüsteem.

II. 6.4. Kas olukorras, kus terviseameti statistika kohaselt on rahvastiku suremus ja haigestumine laias laastus samasugune kui varasematel aastatel, ei ole pandeemia juba möödas?

II. 6.5. Miks ei pea Eesti otsustajad karjaimmuunsust ja rist-immuunsust eraldi silmas? Kõigi teiste hooajaliste gripilainete puhul aitavad ka need immuunsused situatsioonist iseenesest üle?

II. 6.6. Mida te arvate, kui palju on rist-immuunsus Eestis edasi arenenud?

II. 6.7 Ajaloost on teada, et kõik gripilained viimase 100 aasta jooksul on lõppenud karjaimmuunsuse saavutamisega. Miks ei peaks sama juhtuma ka käesoleva „laine“ puhul?

II. 7. Eesti vastutajate poolt propageeritav mRNA-vaktsiin on küll peen, aga inimeste jaoks ohtlik väljapääs olematust pandeemiast.

Praegu arendavad kaksteist farmaatsiaettevõtet koroonaviiruse vastast mRNA-vaktsiini. Selleks, et vaktsiiniga võimalikult kiiresti turule tulla, lühendati vaktsiini testimisperioodi märkimisväärselt. Seda, kas vaktsiin ka päriselt aitab, teavad täna vaid tähed. Tegemist võib olla ka täiendavate vaktsiinikahjustuste põhjusega. Tänase päeva seisuga ei ole maailmas veel ühelegi mRNA-vaktsiinile kasutusluba antud, kuigi juba aastaid tehakse teaduslikke töid erinevate haiguste – teiste hulgas gripp, zika, chikungunya, tsütomegaalia, marutaud ja vähk – jaoks mRNA-vaktsiinide väljatöötamiseks. Esimesed vaktsiinid on testimisel. Testid ei lähe tootjate plaanide kohaselt. Hämmastaval kombel on Eesti vastutajad juba varumas ravimihiidudelt Pfizerilt/BioNTechilt siinsete inimeste jaoks vaktsiinidoose. Eesti vastutajad kiidavad vaktsiini, nagu oleks tegemist uue süütu šokolaadisordiga. Farmaatsiatööstusele eraldati – peamiselt maksutuludest – üldiseks arendustegevuseks 7 000 000 000 eurot, ilma et oleks vaja näidata, milleks seda raha kasutatakse. Lisaks vabastati Pfizeri kontsern vastutusest vaktsiinikahjustuste eest, kuigi mRNA-vaktsiinide mõjusid on raske hinnata, kuna ükski vaktsiin pole veel kasutusluba saanud.

Muide, Soome valitsus teatas juba oktoobris, et nad valmistuvad korvama ka koroonavaktsiinist tulenevaid tervisekahjustusi. (22) Kas ka Eesti valitsusel on selleks puhuks eraldi eelarve ja kas on ette valmistatud vastavad seadused ja reglemendid, et inimestel oleks võimalik vaktsiinikahjustuste korral kompensatsiooni taotleda?

Küsimused:

II. 7.1. Miks propageerivad Eesti vastutajad uut, raskesti hinnatavat ja seetõttu ohtlikku mRNA COVID-19-vaktsiini?

II. 7.2. Kas vastab tõele, et karjaimmuunsuse saavutamise korral on vaktsineerimine ülearune?

II. 7.3. Kas vastab tõele, et Pfizer/BioNTech ei vastuta Eestis vaktsineerimise kahjude eest?

II. 7.4. Kui Pfizer/BioNTech ei vastuta, kes siis vastutab? Kas vastutab Tanel Kiik või Jüri Ratas või keegi Eesti vastutajatest?

II. 7.5. Kas Eesti riik vastutab pikaajaliste vaktsiinikahjustuste eest, kui ta teeb vaktsiinile nii ägedalt reklaami?

II. 7.6. Kas ümberpööratult tähendab see, et Eesti maksumaksja vastutab oma rahaga temal endal tulevikus tekkivate vaktsiinikahjude eest?

II. 7.7. Kas vastab tõele, et Eestis ei ole siiani läbi viidud ühtegi mRNA-vaktsineerimist?

II. 7.8. Kas Eesti vastutajad peavad uudset mRNA-vaktsiini kahjutuks?

II. 7.9. Kas vastab tõele, et selle uudse mRNA-vaktsiiniga saavutatav immuunsus kestab vaid lühikest aega ja seetõttu tuleb korduvalt vaktsineerida?

II. 7.10. Mitu vaktsiinidoosi on Eesti vastutajad kontsernilt Pfizer/BioNTech juba tellinud, teadmata ise, kas testimised lõpevad edukalt?

II. 7.11. Kuidas tuleb arvestada ühe vaktsiinidoosi hinda, kui maksumaksja on suure osa arenduskuludest juba ise kinni maksnud?

II. 7.12. Mitme euro eest on Eesti vastutajalt kontsernilt Prizer/BioNTech vaktsiini ostnud?

II. 7.13. Kui suur on ostetava koguse eelarve ja kui palju maksab üks vaktsiinidoos?

II. 7.14. Kas vastab tõele, et viirused võivad muutuda?

II. 7.15. Mitu korda on kavas üht inimest vaktsineerida, et immuunsus püsiks?

II. 7.16. Ühes Postimehe artiklis kirjutati, et uudne vaktsiin antakse Eesti rahvale tasuta. Kas Eesti vastutajad ei ole tulnud mõttele, et eelarve, millega nad ostavad miljoneid kasutuid vaktsiinidoose, tuleb Eesti maksumaksjatelt? See tähendab, et meie jaoks ei ole mitte miski tasuta.

II. 7.17. Kas eelarvet ei saaks palju paremini kasutada, näiteks Eesti turismisektori taastamiseks?

II. 7.18. Miks usuvad Eesti vastutajad, et terved inimesed lasevad end Eestis üldse vaktsineerida? Missugustest arvudest ja faktidest järeldatakse vaktsineerimisvalmidust?

II. 7.19. Kas Eesti vastutajad kavatsevad viia täiesti tervetel inimestel läbi geenivaktsineerimisi?

II. 7.20. Kas Vaktsiinipassi kasutuselevõtmisel muutub uudne COVID-19-mRNA-vaktsiin kohustuslikuks näiteks reisimisel või koolis õppimisel jne? See tähendab tagaukse kaudu vaktsiinidiktatuuri kehtestamist.

II. 7.21. Milles näevad Eesti vastutajad mRNA-vaktsineerimise vajadust, kui puuduvad tõendid, et COVID-19 on raskem haigus kui meie sesoonne gripp?

II. 7.22. Kas vaktsineerimise vormis inimestel geenikatsete tegemine on Teie jaoks lubatud lahendus SARS-CoV-2 ohjeldamisel?

II 7.22. Gripi vaktsiin on olnud olemas üle 50 aasta, aga gripp ei ole kuhugile kadunud. Miks te arvate, et koroonavaktsiin piirab haiguse levikut, kuigi gripivaktsiin ei ole seda teinud?

II. 8. Teaduslikud tõendid piiride sulgemise ja reisipiirangute tõhususe kohta.

ERR jagas 27. mail 2020 informatsiooni, et piiride sulgemine ja reisijate testimine on kasutu. Seal oli tsiteeritud Euroopa terviseametit (ECDC), mille ametlik seisukoht ütles selgesõnaliselt: „Riikidevaheliste piiride ületamise takistamine ei aita koroonaviiruse levitamise tõkestamisele eriti kaasa.”

II. 8.1. Palun esitage teaduslikud tõendid piiride sulgemise ja reisipiirangute tõhususe kohta.

II. 9. Maskid ja viiruse tõkestamine

Riigid, kus maskid on olnud kohustuslikud juba üle poole aasta, ei ole see viiruse leviku piiramisele kaasa aidanud. Sellele on tähelepanu pööranud ka näiteks õiguskantsler Ülle Madise. (25) Austraalia valitsuse lehelt leiab ametliku info, et terved inimesed ei peaks kandma kirurgilisi maske, maskide kasulikkuses kahtlevad erinevad teadustööd. (26, 27)

Samuti on juba mitu kuud ilmnenud andmeid erinevatest riikidest, et koroonapiirangud toovad kaasa rohkem kahju kui kasu. (28, 29)

II. 9.1. Millistele teaduslikele uuringutele tuginedes leiate, et maski kandmine aitab takistada viiruse levikut?

II 9.2. Valitsus otsustas kevadel sulgeda välised spordiväljakud põhjendusega, et pindadelt levib koroonaviirus. Millistele teaduslikele uuringutele tuginedes kevadel see otsus tehti?

II 9.3. Sügisel on need samad spordiväljakud lahti. Kui vastutavate isikute hinnangul koroonaviirus enam pindadelt ei levi, siis millistel teaduslikel uuringutel selline seisukoht põhineb?

II 9.4. Spordisaalides on kehtestatud reeglid, et spordisaalis ei pea olema mask ees, aga riietumisruumis ja teel riietusruumist spordisaali peab olema mask ees. Millistele teaduslikele uuringutele tuginedes on spordikeskustele sellised juhised antud?

II 9.5. Paljudes peredes käivad eri vanuses lapsed samas koolis, ent põhikooli õpilased võivad käia tundides, keskkooli õpilased istuvad kodus, kus nad peale kooli ikkagi omavahel kokku puutuvad. Millistel teaduslikel uuringutel põhineb selle meetme mõttekus?

II 9.6. Lasteaia lastel on keelatud võtta kodust kaasa kaisumänguasju põhjendusega, et selle kaudu võib levida viirus. Juhul, kui viirus pindadelt ei levi, siis milleks selline keeld?

II 9.7. Miks ei soovitanud valitsus kevadel inimestele maskide kandmist? Mis on vahepeal muutunud?

II 9.8. Valitsus on korduvalt väitnud, et asümptomaatilised inimesed on ohtlikud. Kuidas tehti kindlaks, et asümptomaatiline inimene on ohtlik ühiskonnale?

II 9.9. Kas olete ise tutvunud teaduslike allikatega, millel põhinevad kogu maailmas levinud 2+2 reeglid?

II 9.10. Kas olete enda jaoks kehtestanud mingid piirid, et millal olete valmis loobuma koroonapiirangutest, mis tekitavad rohkem kahju kui viirus ise? Kui palju peab selleks hetkeks olema suurenenud enesetappude arv, töötus ja numbrid teiste traagiliste tagajärgede loetelus?

II 9.11. Kui selgub, et koroonapandeemia on pettus ehk siis eksisteerib lihtsalt mingi viirusepuhang aga mitte pandeemia, siis kes vastutab majanduskahjude eest, mis Eestis hetkel ulatuvad miljarditeni? Kes vastutab suurenenud enesetappude arvu eest? Koduvägivalla ohvite eest? Ja muude tagajärgede eest?

11. 9.12. Kas olete kursis, et kümned tuhanded arstid ja teadlased üle maailma soovitavad rakendada fokuseeritud kaitset ja taastada suuremas osas koroonameetmete eelne olukord? (30)

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas
Telegram.ee

Allikad: